Miks just maagiline seletus ja mitte näiteks müstiline seletus?
See tuleneb üsna üheselt nende mõistete ajaloost ja täpsest tähendusväljast. Midagi "müstiliselt seletada" tegelikult ei saagi - müstika on väga kaugel sellest, et olla seletamise teadus. Müstiline on holistlik, intuitiivne, mis väldib igasugust seletamist ja on väljaspool seda. Müstika, nagu ka näiteks zen-budism, otsib oma peamistes ja parimates vormides just nimelt vahetut tunnetust; samuti tegeleb müstika kontakti loomisega tunnetamatuga. Tunnetamatul, kirjeldamatul ja mõistetamatul on müstikas väga suur tähtsus - sedamööda, kuidas paljud asjad muutuvad paremini mõistetavaks, väljuvad nad müstikast ning müstika ise jääb alati kosmiliste saladuste ühisnimetajaks. Ennekõike tegeleb müstika asjadega ja väärtustab asju, mis juba puhtolemuslikult ei saagi kunagi seletatavaks muutuda - selliste asjade olemasolu terav teadvustamine ning otsing, kuidas nendega siiski harmoniseeruda ja võimalikult hea kontakt leida, on müstika peamine tunnus ja keskne siht. Müstik võib küll asju mõnevõrra seletada - kahtlemata teevad paljud müstikud seda märksa meelsamalt, kui zen-budistid -, ent siiski ei ole müstika oma olemuselt selle peal väljas.
Maagia, samas, vastandub sellele teravalt. Nagu iga selline valdkond, seostab maagia ennast paljude teiste valdkondadega. Osad valdkonnad, millel on side maagiaga, on sellised, mida mina hästi tõsiselt võtta ei saa - astroloogia, numeroloogia ning paljud kummalised alad, kus püütakse tuletada mingeid igapäevase elu asju sellest, mis kohe kuidagi igapäevase eluga seotud ei ole. Need on maagiavaldkonnad, millel on vähe seost reaalsusega. Samas on ka kabalistika suures osas just nimelt maagia, mitte müstika valdkond - ja sellel näikse olevat reaalsusega pisut tihedam seos. Maagia valdkonnad, mida mina austan, kipuvad olema tunduvalt tänapäevased - uurides teatud alateadvuse ning inimhinge omadusi, ammutades inspiratsiooni peamiselt psühholoogiast ning loodusteadustest. Samuti pean märkimisväärseks ja perspektiivikaks maagia valdkonnaks unenägude seletamist. Märkimisväärne osa - näiteks 10% - tänapäevasest maagiast ongi lihtsalt rakendus tänapäeva teadusele. Igal juhul on maagidele iseloomulik lähtuda müstikast, ent püüda joonistada skeeme, seostada asju mudeliteks, otsida täpseid selgitusi ning läheneda asjadele küllaltki ratsionaalselt ja mõistuslikult. Selliselt saan ma võtta sihiks selgitada reaalsust maagiliselt.
Hoolimata sellest mõistuslikkusest on maagial siiski väga lai müstiline aluspõhi - sünkroonsuse olemasolu on maagias aksiomaatiline alus, mille peale on ehitatud pea kõik maagiateooriad alates väheusaldatavatest horoskoopidest ning lõpetades peene intuitiivse märkide lugemise kunstiga, mis on sisuliselt seotud šamanistliku märkide lugemisega, ent praktiliselt palju süstemaatilisem ning teaduslikum. Maagia valdkond on selline, et ehkki tema alused on seotud analüüsi, mõistusliku lähenemise ja ratsionaalsusega - Pratchetti raamatutes eristab see võlureid näiteks nõidadest või munkadest -, on suur osa sellest mõistuslikkusest siiski intuitiivne. Maagia on lähedases seoses loogika ja ratsionaalse analüüsiga, ent maagiliselt igati korrektne on kirjutada I Chingi stiilis teksti, millel on poeesia või kunstiga sama palju ühist, kui teadusega - intuitiivne lähenemine ei sea endale matemaatilise analüüsi piiranguid, ent on siiski selle tundja jaoks ligilähedaselt reeglipärane ja seostatud. Maagia puhul võib välja tuua just selle sarnasuse loodusteadusega või isegi pigem matemaatikaga, ent see sarnasus ei ulatu nüanssideni - ehkki maagiaalastes tekstides on oma koht skeemidel, joonistel, analüüsil ja ka tõestustel, ei lähtu need millestki matemaatikale väga sarnasest. Siiski on matemaatika ajalugu alates vanast babülooniast ning muudest sellistest riikidest väga tihedas seoses maagia ajalooga - pütagoorlased tegelesid ennekõike maagiaga, mis küll oli omandanud selleks hetkeks juba tänapäeva matemaatikale sarnase range vormi. Siiski tuleb lugeda palju maagiaalaseid tekste, et maagia tegelikest vormi- ja tuletusreeglitest aru saada; isegi astroloogia võib jõuda kunagi parema põhjendatuseni, kui sinna tuuakse sisse tänapäeva teaduse uusi avastusi ning tehakse sisuliselt selgeks, kuidas võiks planeetide ja tähtede käitumine mõjutada elu Maal - kinnitan, et seosed on märksa tugevamad, kui mõni skeptik võiks oletada (ja paljud on tal nina all).
Sestap räägin ka teaduse maagilisest seletusest, mitte teaduse müstilisest seletusest. Teaduse maagiline seletus omaks mõningaid ühiseid jooni ka maagia enda maagilise seletusega.
Mida sisuliselt mõtlen?
Kunagi tegelesime kaaslastega väga palju omamoodi müstiliste üritustega; kõik olid midagi kogenud - alates lihtsatest meditatiivsetest seisunditest kuni küllaltki keerukate nägemusteni -, ent maailmavaated ja arusaamad olid väga erinevad. Oli (väga palju) praktilist lähenemist - praktika ja kogemused lugesid ning kogu ürituse eesmärgiks üheselt võimalikult palju kogeda ning selle käigus areneda. Oli (küllaltki vähe) meditatiivset lähenemist - tegelda meditatsioonidega ning taotleda selle kaudu aeglast teadvuse arengut, millega ei pidanud kogu aeg kellad ja viled kaasas käima. Oli (rohkem) religioosset lähenemist. Ja oli väga vähe sellist lähenemist, nagu mul. Ehkki minu võimeid ja kogemusi selles ringis tunnustati ja peeti väga heaks, oli minu kalduvus kogemuste ratsionaalsele analüüsile mõnevõrra vastuvõetamatu - usuti, et see näitab võimetust ennast täielikult piirangutest vabastada ning üdini kogemusse sukelduda ja selle kaudu oma täie vaimse võimsuseni jõuda (mida siiski olemasoleva põhjal hinnati väga kõrgeks). Minu tee on alati olnud säilitada mingis nurgas endast teadlik vaatleja, erapooletu kõrvalseisja, kes analüüsib isegi kõige võimsamaid müstilisi kogemusi - siiski on mul ka palju kogemusi, kus olen just nimelt asja sisse läinud, sellisel juhul tuleb analüüs hiljem. Mina olen endiselt veendunud, et selline ratsionaalsuse kriitika ei ole päris õige. Vaadeldes meie elukäikusid on nii mõnedki endised kriitikud praegu üsna üdini ratsionaalse tegevuse juurde jõudnud, mis puudutab maagiat ja müstikat - siiski ei oska nad seletada, miks.
On ilmne, et ratsionaalne analüüs annab väga palju juurde. Esiteks on ilma selleta võimalik langeda teatud tüüpvigadesse, mida süvaanalüüsi puhul kergesti tabada ja vältida võib - kuigi süvaanalüüs ise ei anna palju juurde, võib mõni selline tüüpviga viia pikaks ajaks tõeliselt vale suuna ning nürimeelse tegevuseni. Teiseks on teaduslik meetod või sellele lähedased meetodid, nagu maagiline meetod, tõestanud seda, et elegantse teooria olemasolu korral on võimalik püstitada selle põhjal hüpoteese, mis viivad peale katsetamist ja proovile panemist tihti tõele lähemale - usun, et see kehtib ka müstikas ja zen-budismis, ehkki müstika ja zen-budism ei taandu sellele. Intuitiivse teadmise, mudelite ja kogemuste õige ühendamine mõjub vaimsel teel käijale üldjoontes hästi - ning on tõhus viis hoida ära hullumeelsust, mis ebapädeva liikumise korral ei ole sugugi haruldane. Ehkki, ka sellise analüüsiga tasub ettevaatlik olla - see ei ole selle blogi põhiteema, sest sellel blogil on väga kindel skoop ja mina ei ole inimene, kes peaks vajalikuks iga sisulise lause ette ja taha kümme hoiatust kirjutada, sest see võib saada halvaks harjumuseks ning teksti sisulise väärtuse ning loetavuse sama hästi, kui nullida. Usun, et need, kes oma vigu ei otsi ega paranda, ei saagi jõuda nii kaugele, et need vead neid kuidagi tõsiselt kahjustada saaks - algajal on ennast meditatiivsete vahenditega väga keeruline kahjustada.
Millised on seosed erinevate müstikaga seonduvate valdkondade vahel?
Kõige aluseks on muidugi filosoofia. Filosoofia on viis otsida tõde - olgu see tõde siis müstiline, maagiline, teaduslik või empiiriline - ning selle tõe otsimise vahendeid lõputult analüüsida, proovile panna ja täiustada. Kui filosoofiast tekib mõni piiritletum valdkond, mille alused on piisavalt paigas, et seda saaks uurida eraldi väga põhjalikult ja sisuliselt, siis see teadus eraldub filosoofiast. Filosoofiast alustavad ka kõik need, kes kunagi filosoofia kui teadusega kokku puutunud ei ole.
Maagia, alkeemia, gnostika on euroopalikud teadused. Nende juured on peamiselt Babüloonias, Egiptuses ja muudes kohtades, kust on muuhulgas pärit matemaatika ja loodusteaduste alused nii, nagu neid Euroopas käsitletakse. On kirjutatud tekste teemal, et näiteks gnostitsism on eksisteerinud ka Indias ja Hiinas - usun, et sama hästi võiks väita, et tänapäeva euroopas eksisteerib šamanism; šamanism on siiski ennekõike natuke teistsuguseid eluviise harrastavate ühiskondade tegevus, ehkki meil siin leidub palju neid, kes selle vastu huvi tunnevad või seda innukalt praktiseerivad. Alkeemiast ja gnostikast leiab isegi pealiskaudsel vaatlusel väga palju ühist tänapäeva lääne teadusega - just neid alasid vaadeldes on näha, kuidas teaduslik meetod ja tõestamise viisid läbi aegade välja on kujunenud ning arenenud selleks, mis nad praegu on. Budistlikud, šamanislikud või taoistlikud traditsioonid on samuti pika ajalooga ning väga kõrgele arenenud, ent nende juhtiv motivatsioon ja meetod on silmnähtavalt väga erinevad - samas on keskaegse alkeemiku ja mõnesaja aasta taguse keemiku laborisisustus pealtnäha väga sarnased, mida ei saa öelda näiteks psühholoogi ning budisti kohta. Samuti on sarnane teatud hingestatus või meetod - kuigi Sokrates ei olnud tänapäeva mõistes loogik, on tema tööde tulemused üks-ühele identsed kaasaegse matemaatilise loogika alustega. See näitab siiski väga tihedaid sidemeid. Samuti on näiteid, nagu Newton, kes on küllaltki kaasaegse matemaatika ja füüsika pealt alkeemiale üle läinud - tollal olid nende valdkondade alused ning vajalikud teadmised ja isikuomadused väga lähedased. Seega on alkeemia ja maagia areng olnud alati tihedas seoses füüsika ja psühholoogia arenguga - loomulik on see, et maagia kaasajastamise puhul võetakse väga palju füüsikast ja psühholoogiast üle, mis on ka see, mis praegu toimub.
Kui neid teadusi ja nende seoseid täpsemalt uurida, siis saavad ilmseks teatud tugevad korrelatsioonid mitmete müstiliste ja mitmete teaduslike valdkondade vahel.
Siin võiks siduda järgmised:
- Alkeemia ≃ Füüsika, keemia
- Maagia ≃ Matemaatika, loogika
- Gnosiseotsingud ≃ Ühendteooria otsingud
Alkeemiat eristab füüsikast see, et ainel nähakse olevat sisemine, kogemuslik element, ning baasteooria (link - minu seostav tekst) juhindub ja lähtub just sellest. Miks on vaja kitsendavat teadust, nagu füüsika? Nimelt selle tõttu, et ratsionaalne meetod on märksa kaugemale arendatud, tugeva ning üheselt kontrollitava alusega. Samuti on füüsikalised katsed kontrollitavad ning teooriaid on võimalik suhteliselt kerge vaevaga puhastada igat laadi mürast. Seega on väga hea, et on selline teadus, nagu füüsika - see ei tegele asjaga iseeneses, ent see loob tugeva katsetel põhineva teooria, mis kirjeldab aine liikumist. Võrreldes maagiaanalüüside tulemusi füüsika tulemustega on võimalik neid katseliselt kontrollida; füüsika on maagia suhtes umbes sama, mida katseseeria on füüsika suhtes - see on lihtsam ja kindlam viis asju empiirilistele alustele seada ning hea teooria kandidaate teistest, nõrgematest hüpoteesidest eristada. Siiski on füüsika puudulik - lõplik kosmilisi struktuure kirjeldav teadus ei saa olla puhtalt põhjuse-tagajärje uuring, väliste vaatluste tulemuste ennustamise vahend, vaid see peab suutma ka sisuliselt seletada, mis need uuritavad asjad on. Seega on füüsika oluline alkeemia valdkond, nagu ka keemia - füüsika seostub alkeemiaga umbes nii, nagu aerodünaamika seostub füüsikaga; see uurib ühte olulist komplekti alkeemilistest nähtustest.
Milline seos on maagia ja matemaatika vahel? Kui jätta kõrvale rakendusmaagia põhisisu - uurida, kuidas inimene midagi saavutada saaks, sidudes enda tegevuse füüsilises ruumis enda teadvuse juhtimise ja suunamisega selleks, et seda füüsilist ruumi mõjutada -, siis on maagia suuresti abstraktne teadus, mis kasutab põhjalikke süstemaatilise analüüsimise, tõestamise ja kontrollimise meetodeid. Suur osa sellest teadusest on siiski algoritmiliselt kirjeldamatu ja lahendamatu - kui matemaatika uurib abstraktset mõtlemist, siis Jung räägib ka abstraktsest tunnetusest ja üldse abstraktsetest ideedest. Suur osa nendest ideedest ei kajastu matemaatiliste teooriatena kuidagi, kuigi loogika ja matemaatika võimaldavad leida kaudselt mitmesuguseid vastuolusid, seoseid ja implikatsioone nendest ideedest. Maagia, jällegi, läheb vähem kindlale ja ühesele, vähem formaalsetele alustele, sidudes erinevat liiki abstraktsioonid ja sarnanedes seega paljuski poeesiale, kui uurida tegelikke maagia tekste. Holistlik mõtlemine ei ole maagiale võõras, mis muudab olukorra veelgi keerukamaks. Matemaatika tegeleb tervest matemaatika lubatud implikatsioonireeglite kontiinumist üksikute punktidega, mis vastavad igale üksikule formaalloogika tuletusreeglile - selliselt saab loogilist tõestust inimlikult hoomatava ja küllaltki lühidalt kirja pandava reeglite komplektiga kontrollida. See tähendab, et loogikat, sh. matemaatilist loogikat, on võimalik süstemaatiliselt ja veavabalt arendada ja kontrollida väga paljudel inimestel, kellel ei pruugi üldse ollagi tõeliselt vahedat intuitiivset eristamise- ja tõetunnetamise võimet. Loogika on maagia valdkond, mis on arendatud ülejäänud maagia teooriast väga kaugele edasi, leides nende lubatud reeglite implikatsioone paljudes eri suundades väga kaugele. Matemaatika, mille valdkond on matemaatiline loogika, on samuti maagia valdkond - matemaatika lubab endale märksa suuremat vabadust, kui formaalloogika, luues teooriaid, nagu näiteks lõpmatuste suuruste mõõtmise teooria, mida on formaalloogiliselt väga raske kirjeldada - siiski seab matemaatika endale kindlad piirid, mida maagial ei ole, piirdudes ainult abstraktselt mõeldavate asjadega, aga jättes välja näiteks abstraktselt tunnetatavad asjad.
Gnosis on kolmas suund, mis otsib täiuslikku ühendteooriat, mis seostaks kõik olemasolevad teooriad ühtseks tervikuks. Lisaks tahab gnosis, et need kõik oleks ühendatud ühte inimesse - ambitsioon, mida näiteks füüsika endale ei sea. Gnostik tahab jõuda täieliku arusaamani ise - võib ainult kujutleda, milline meeletu inspiratsiooni- ning tulemuslikkusepomm võiks olla grupp oma eesmärgini jõudnud gnostikuid, kes töötavad mõne sotsiaalse, globaalse või teadusliku probleemi kallal. Siiski on vähe andmeid, et keegi oleks selle ambitsioonika eesmärgi teostanud - praktikas on see pigem miski, mis hoiab inimest pidevalt töös (ning ka iga teadlase salajane unistus, kui tegu on piisavalt ambitsioonika teadlasega). Gnostik lähtub alkeemia ja maagia vahenditest, et luua endale pilti kõiksusest.
Need on siis euroopalikud traditsioonid.
Miks seletus ja mis see on?
Milline oleks teaduse täielik maagiline seletus?
- Arusaadav maagiat või alkeemiat põhjalikult tundvale inimesele.
- Keelekasutus ja loogikakäigud oleks umbes sama poeetilised, nagu I Ching, ning tekitaks tugeva sisulise arusaama teaduse arengust "inimese primitiivsetes ajuosades". Selle põhjal võiks teadust õpetada loomadele?
- Võimaldaks kirjutada Castaneda või muu usulise teksti stiilis raamatu, mis tekitab taaskord tõelist õhinat teaduse suhtes - mis on ennast ökoprobleemide ja aeg-ajalt kokku kukkuva majanduse tõttu mõnevõrra ruineerinud paljude noorte ja tundeliste inimeste jaoks.
- Võimaldaks nägijal näha paljusid teaduse arenguga seonduvaid probleeme, andes seega selgeltnägijatele uudse võime ennustada detailselt, millised riskid ning probleemid seonduvad mõne teadusliku teooria rakendamisega mingites sfäärides.
- Muudaks selle erakordselt selgeks, milline on teadustöö mõju teadlase psüühikale ning teadlikkuse kasvule ning kuidas seda mõju võimalikult positiivseks muuta.
- Annaks teaduse kasutegurist hea pildi ka paljude mitte-euroopa müstiliste koolkondade esindajatele, nagu budistid või taoistid; looks võimaluse näidata teaduse kohta reaalses elus religioossetele inimestele - niiöelda tõestada, et "Jumal tahab" teadust.
- Annaks pidepunkti, mille abil saab teaduslikku meetodit õigesse konteksti panna ning seostada paljude muude maailmauurimise meetoditega - isegi kunstis kasutatava vaba inspiratsiooniga. Määratleks teadusliku meetodi uurimisala piirid ning võimaldaks valida iga asja jaoks kõige sobilikuma meetodi.
Selle kõige valguses - mul ei ole õrna aimugi (või õigeti, mingi aim on tekkimas), miks peaks teadus müstiliselt või maagiliselt võttes nii eriline olema või miks on mingit mõtet sellega üldse tegelda. Ma ei oska seda müstikule vähegi veenvalt seletada, kuigi ma oskan talle väga lühidalt ja selgelt selgitada, miks on hea luua endale pilt enda unenägude sisulisest tähendusest või teha zen-i harjutusi. Kas pole kummaline? Ainus, mida ma võiksin seletusel argumendina kasutada, on kogemus - ja see ei ole väga veenev. Selliselt, paraku, olen ka ise teatud sisekonflikti ohver - mul on keeruline endale seletada, miks ma tahan lugeda veel ühte raamatut matemaatikast või geenitehnoloogiast. Mingi osa jaoks minust on see ilmselge, ent mingi osa jaoks on see peaaegu raisatud aeg ...ja see on samas väga oluline, sest ma kulutan aega selliselt väga palju. Ma tahan hoida ennast ka motiveeritud seisundis kõiges, mida teen - ja siin ei piisa ainult zenilikust keskendatusest, vaja on ka sügavat ja igakülgset teadlikkust selle asja olulisusest mulle endale ja maailmale või teistele inimestele.
Selle tõttu olengi võtnud omaks uue ambitsiooni ja tee - seletada teadust maagiliselt. Asetada teadus konteksti. Saada aru, miks need meetodid ja tegevused, mis on teadlase töö põhisisuks, on seotud inimese reaalse arengu ning sisulise teadlikkuse tõusuga - või kui ei ole, siis sellele kindlat tõendit ja seletust, miks kõik välised vaatlused näitavad, et on; ühtegi sellist tõendit mulle ükski müstik veenvalt esitanud ei ole.
Usun, et tegu on perspektiivika uurimisvaldkonnaga. Kui alkeemia ja maagia oleks arenenud teadused, ei oleks mul lootustki nendes ja paljudes muudes midagi uut avastada - siiski on nendega viimastel aastasadadel tegelnud sedavõrd vähesed inimesed, et need on lootusetult ajast maas ja nende kohta kehtib see, mis kehtis loodusteaduste kohta mõnisada aastat tagasi ehk siis ükikinimene on võimeline neid väga suures ulatuses mõistma ning kõikides küllaltki tipptasemel kompetentne olema - nagu 19. saj. inglise haritud inimene mõistis hästi nii füüsikat, matemaatikat, arstiteadust, kui geograafiat, sellal kui tänapäeval võib isegi spetsialiseeritud inimene saada oma teadusvaldkonnast ainult väga ülevaatliku ja pealiskaudse pildi. Kutsun mõnevõrra üles ka teisi neid valdkondi põhjalikult uurima ning uusi avastusi tegema.
No comments:
Post a Comment