Psühholoogia - ammendamatu allikas informatsiooni inimteadvuse tööst. Maagia püüab seostada inimpsüühikat ja ruumi, seega on psühholoogia hea tundmine maagile kohustuslik.
Füüsika, matemaatika, filosoofia - reaalteaduse alustalad räägivad ruumist, paljudest reeglitest, mis sellega seoses ilmnevad. Ka sealt saab inspiratsiooni.
Alkeemia, gnostika - keskaegsed pika ajalooga mõttesüsteemid, mis käsitlevad reaalsust monistlikult ja jumalat monoteistlikult, annavad maagiale selle reaalsed alused.
Budism, taoism, I Ching - need on maagiale ja füüsikale sarnased, käsitledes reaalsuse printsiipe, siiski käsitlevad need neid inimpilgu läbi - need on paljuski side alkeemia ja füüsika vahel, andes maagiale rohkem kaasaegsust ja võimaluse ületada teatud piire.
Maagia joon on süstemaatilisus - taotletakse reaalsuse ühendteooriat, mis seostaks tugevalt inimvaimu (isiku) ja objektiivse ruumi, mida siis käsitletakse paljuski isikuga samaselt (see on üks kandev monismi vorm maagias).
Jung on töötanud läbi maagia teooria - tema arhetüüpide, sünkroonsuse, alateadvuse, kollektiivse alateadvuse, teadvuse mittelokaalsuse ja paljud muud kontseptsioonid moodustavad kaasaegse maagia ühe tugevamatest teaduslikest alustest.
Schopenhaueri tööd on tegelikult paljuski ülevaade, millisest paradigmast lähtuvalt - kuigi maagial ei ole keskset paradigmat - saab uurida ka väga palju šamanistlikke looduskäsitlusi ning tegelikult isegi Jumalat.
Mina usun monoteistlikku Jumalat ning arvan, et sellel on ühiseid jooni kristliku, judaistliku ja hinduistliku jumalakontseptsiooniga; usun siiski, et Jumala mõistmine on oluliselt keerukam, kui lõpliku füüsikateooria välja töötamine - sest see sisaldab lõplikku füüsika ja teadvuse teooriat koos selle kõikide implikatsioonidega -, seega ei ole mõtet taanduda müstilisest positsioonist, mille järgi ei saa Jumalale sõnu suhu panna. Arvan, et ateistlik seisukoht, mille järgi Jumalat ei ole olemas, on Jumala tegelikule olemusele lähemal, kui paljud usklikud - sest uurib toimuvat pigem, nagu see sünnib, leides kindlaid reegleid. Ma usun, et mateeria on "hingestatud" ja et kogu mateeria summa moodustab terviku, millel on kõrge potentsiaal muutuda intelligentseks ja mis on kahtlemata inimesest ikkagi mõõtmatult palju kõrgemal oma arengus. Siiski, kuna minu meelest on tegu millegi väga keerukaga, ei ole mõtet seda klassikalises mõttes "uskuda" - ja samuti, füüsika ühendteooria seletaks Jumala teatud aspekte ikka märksa paremini, kui mõni usuline tekst. Jumal on loodusseadus, kõik olemasolev ja kõige olemasoleva summaarne tahe - seega mõõtmatult keerulisem millestki, mida on võimalik inimlikel viisidel mõista. Jumal ei ole vanamees pilve peal ega mõne inimese, rahva või liigi isiklik kaitseingel ja tagatis. Jumal ei mõtle inimlikult - ent on siiski uuritav, midagi võib temast teada. Seega ma isegi tihti eelistan, et mind peetaks ateistiks - minu nägemus toimuvast sarnaneb pigem ateisti, kui nii mõnegi uskliku omadele, ma ei oota suuri imesid ja maailmalõppu, kuigi ei välista midagi. Sellest lähtuvad ka minu tööd - kui Jumalat üldse uskuda, tuleks tõsiselt ümber mõtestada, mida Jumala mõiste all mõista. Kui eemdaldada sellest mõistest ebateaduslikud elemendid - kas see, mis jääb, on Jumal? Ma usun, et on - see on ülev nimi kõiksusele, reaalsusele ja kõigele sellele ülevale ja võimsale, mida enda ümber näen. Samuti on see viis öelda, et reaalsus on tähenduslik, täiuslik ja eesmärgipärane. Siiski, ma ei usu, et midagi oleks loodud kuue päevaga või et viimsepäevakuulutajate arusaam toimuvast oleks päris realistlik - ma ei ole näinud mingeid viiteid sellele. Ma olen näinud viiteid sellele, et Jumala seadused on alati kehtinud ja nende väljendamisel on füüsika vägagi täpne; usun, et need kehtivad ka tulevikus. Intelligentne disain - kui suudame tõestada, et reaalsus on intelligentne, siis on ka liikide areng sama intelligentne; siiski kehtib kõige selle "fantaasia" haldamisel loodusliku valiku terav kriitika, igaveste ja vääramatute seaduste täpne järgimine. Uskuda füüsikasse, uskuda reaalsuse tähenduslikkusse, uskuda sellesse, et igal asjal on põhjus, eesmärk ja oma mõte - see ongi, uskuda Jumalat. Aga kas see mõiste üldse midagi tähendab - sama hästi võib jätta lahtiseks, mida sa täpselt usud, ning rääkida ainult seadustest ja nähtavast reaalsuse osast, teadmiste ulatus ja tegevuse õigsus selle all eriti ei kannata. Aga, kui tahta panna sellele põhjusele, loovale jõule ja seaduste tuumale nimi, sellele, kust kõik need printsiibid, põhjused, tähendused ja eesmärgid alguse saavad - see nimi on "Jumal". Ja kui tahta panna nime sellele kõigele kokku, tervikule, osadeks jaotamata reaalsusele - see on Jumal. Või kui tahta panna nime sellele, mis on alati olnud, mis alati jääb ja kunagi ei muutu - seegi on Jumal. Ja samas, see on Tao, see on Suur Vaim, see on "reaalsuse masinavärk" või Suure Ühendteooria ultimatiivne objekt. Aga kes ei usu, et on olemas teadvus, kogemine ja asjade sisemine olemus, et see olemus on võimeline saama enesest teadlikuks, võimeline suunama enda tahet ning käituma tervikuna - see ei usu Jumalat, kuigi võib ennast kutsuda usklikuks või "otsijaks". Või usub, aga mitte veel nii kaugele...
Kirjandust, mida ise olen huviga lugenud (minu Amazoni ajaloost tegelikult kõik, tean ka muud):
Instant Magick: Ancient Wisdom, Modern Spellcraft
Spellcaster: Seven Ways to Effective Magic
Meditation-The Complete Guide
The Breathing Book: Vitality & Good Health Through Essential Breath Work
Adventures Beyond the Body: How to Experience Out-of-Body Travel
Body, Breath, and Consciousness: A Somatics Anthology
Inner Alchemy: Energy Work and the Magic of the Body
Space/time MagicSoovitan ka üle vaadata, pisut teisel teemal - šamanistlikud taimed ja nende põhjalikud kirjeldused; osad huvitavad asjad küll kahjuks seadustega keelatud, aga kaugeltki mitte kõik:
Plants of the Gods: Their Sacred, Healing, and Hallucinogenic Powers
The Encyclopedia of Psychoactive Plants: Ethnopharmacology and Its ApplicationsHead lugemist!
No comments:
Post a Comment