Paradigma mõistet tasub kasutada ühe inimese või jagatud maailmapildiga grupi tõehinnangute aluste kohta; nimetada iga elulist asja paradigmaks on juba kergelt metafoorne. - ühest tähelepanekust lähtuvalt märgin ära. Paradigma mõistet on põhjalikult uurinud Thomas Kuhn, keskendudes küll falsifitseeritavatele paradigmamuutustele.
Teadusliku teooria väärtust mõõdetakse selle autentsuse ja lihtsuse järgi. Lihtsus on subjektiivne. Teooria on lähend tegelikkusele - selles on võimalikud erandid. Teooria täpsus tuleneb sellest, et teooria mõõtmisvigu on mõistetud - 10 kohta on täpsem öelda 12 pluss/miinus 2, kui 11.
Teooriate kooskõla hinnates mõõdetakse järelduste kooskõla, mitte seletuste kooskõla. Sealjuures ei pea seletusi olemagi, kui neid saab vältida - võib piirduda faktiliste seostega. Kooskõla mittefalsifitseeritavates osades ei ole oluline.
Paradigma nihutamine ei pruugi muuta järeldusi - igaüks peaks valima lihtsaima paradigma, mis on piisavalt kommunikeeritav ja õpitav; kommunikatsioonis kasutame eelistatult rohkem tunnustatud või jagatud paradigmasid. Paradigma muutus tähendab muuhulgas seda, et muuta võib mittefalsifitseeritavaid aluseid - võib luua ka seadusi, mis säilitavad järelduste konsistentsuse teise paradigmaga katseliselt mõõdetavas ulatuses, ent mitte seal, kus mõõta ei saa. Mittefalsifitseeritav osa teooriast ei ole teaduslik ega väga oluline.
Uus teooria ei pea olema "seletatud" teise teooria kaudu - lihtsaim viis vastuolu mitte tekitada on seletustest loobuda, jätta need ekspertidele. Sellisel juhul saab tugineda katseandmetele, intuitsioonile, loogikale - milleleiganes, mis on teooria looja käsitluses piisavalt objektiivne.
Rakendusteooria korrektsus ei pea ületama rakendusvaldkonna piire ega täpsus selle nõudeid. Sellisel juhul tuleb mängi lihtsus, mis muudab mõnes kontekstis Newtoni mehhaanika kvantteooriast tõhusamaks vahendiks - ja sama tõeseks, kehtivaks, kuni tunnistame tema ebatäpsust ja piiratust. Kuna lihtsus on subjektiivne, siis tasub kasutada endale sobivaid mnemoonikaid, mis võivad rakendusalast väljaspool anda tulemuseks absurdi, ent rakendusala sees olla tõhusad meeldejätmise vahendid.
Aksiomaatilised süsteemid, millest saab teineteist järeldada, on võrdsed. Aksiomaatiline süsteem, mis järeldub teisest, aga millest ei saa järeldada teist, on teise suhtes piiratud ulatusega, ent sama kehtiv. Aksiomaatilised süsteemid ei pruugi kattuda. Lihtsus on terviklikkus, terviklikkuse nimel võib vähendada täpsust.
Tühjade kohtade täitmine
Konkreetsed teooriad võivad saavutada kooskõla olemasolevatega ka tühjade kohtade täitmise teel. Kui ühe teooria põhjal ei saa unenägusid ennustada, siis on kõikvõimalikud viisid unenägude ennustamiseks sellega kooskõlas - kuigi see ei taga veel nende tõesust. Kui mõni teooria ei näita seost tajutava maailma ja objektiivse maailma vahel, siis on seda seost uurivad teooriad kõik sellega kooskõlas, kuigi ei pruugi sellest tuleneda.
Ka füüsikat võib seletada mõne muu teooria pinnalt, mis on osaliselt võrdne selle muu teooria seletamisega füüsika pinnalt. "Miks" küsimusele võib vastata erinevalt. Näiteks võib füüsikale anda tunnetatavuse, seletades seda Jumala olemasolu pinnalt Jumala atribuutidena - see võib muuta maailma paremini tajutavaks. Kui Jumal ei ole falsifitseeritav, siis ei lähe see ka füüsika või teadusliku maailmapildiga kuidagi vastuollu. Primaarseks aluseks võib mateeria asemel võtta ideed (kujutlused) ja nende seosed, see ei ole falsifitseeritav. Sootsiumi interaktsiooni on lihtsam seletada ideede ja mõistete interaktsiooni, kui bioloogiana.
Ebaolulised detailid võib kõrvaldada. Kehakeele, lõhnade jm. täpne mõju ei ole eriti selge - kehakeel ei ole defineeritud ega lõpuni kirjeldatud. Siiski on see kooskõlas emotsionaalsete struktuuridega, mida on uuritud oluliselt rohkem. Et vältida vigu ja suurendada koherentsust, ei pea teooria, mis uurib kommunikatsiooni, kehakeelest üldse ilmutatult rääkima ega seoseid otsima; see ei pea olema bioloogiliselt seletatud.
Isiklikud hüpoteesid on huvitavad - kui muuta teooriaid nende falsifitseerimatutes piirides, andes edasi enda tunnetust ja isikupära, muutuvad need eraldi katsete objektiks ning võivad seletada tulevikus ka juhuslikult nähtusi, mida muud ei seleta. Seega on huvitav uurida teooriaid ka kaugemale nende alustest, katseliselt kinnitatud materjalist.
Paradigmanihked
Misiganes kujul saab millegi kindla toimivuse füüsikaseadustest tuletada, on see vastava seadusega võrdse tugevusega seadus (kuigi ei pruugi olla vajalik konkreetse füüsika terviklikus aksiomaatikas). Näiteks, kui selgub, et elektronid peale keerukat interaktsiooni faasist A alati faasi B siirduvad, siis võib öelda, et on loodusseadus, et elektron siirdub faasist A faasi B - isegi, kui see sõltub kindla kosmoloogilise konstandi väärtusest ja on klassikalises füüsikas pigem asi, mis erinevate asjade koosmõju tõttu lihtsalt konsistentselt juhtub. Selliselt saab moodustada kosmoloogilisi printsiipe, mida võib arendada väga keeruliseks - nii, et need räägivad näiteks elusolenditest. Huvitavad on uute omaduste mõõteriistad, eriti, kui need ei tee sisemiselt arvutusi vanade mõõdikute põhjal. Kui laiendada sellist uut loogikat kontrollimatute tingimuste ulatusse, tekivad uued hüpoteesid, ent ei teki vastuolu teise teooriaga.
Kokku võib panna teooriaid kosmiliste printsiipide (mis on hea mõiste tuletatud või füüsikateooriast sõltumatute loodusseaduste kohta) kasulikest komplektidest. Ebatäpsus, juhus ja tõenäosus võib olla uues teoorias sees, kui täielik kirjeldus ei ole vajalik - kuni see on kaardistatud, ei vähenda see teooria pädevust. Kui vana teooria on uuest tagasi tuletatav, on tegemist ekvivalendiga. Ekvivalent teeb uusi asju lihtsaks ja võimaldab uusi hüpoteetilisi ennustusi - mõjutab ulmekirjandust. Siiski on ka ühine keel tähtis - selliseid tasub luua, ent üldtunnustatud teooriate tundmine on väga oluline.
Huvitav on ka ehitada tõestuskäikusid alustades sellest, mis on silmaga tabatav. Näiteks asjaolu, et ruumi eri punktidest võib vaadata ruumi, räägib informatsioonist, mis on seal "õhus" ja võimaldab katseliselt tõestada, et nendel objektidel on väljad - selline tõestus, olles kergesti kontrollitav, on huvitav. Lihtkontrollitavate väidete hulga suurendamine on oluline.
No comments:
Post a Comment